Laagri asukoht
Pilt puhkaeestis.ee
Laager asub Hiiumaal, Hiiu vallas, Kõpu külas, Kõpu kooli kompleksis.
Seal on eraldi majutusemaja, koolimaja (söökla), erinevad väljakud - korvpalliväljak, jalgpalliväljak, seiklusvahendid ning palju ruumi erinevate tegevuste tegemiseks. Laagrilised majutuvad 3-4kesi tubades, kus on olemas kõik vajalik magamiseks. Eraldi on poiste- ja tüdrukute pesuruumid ja wc.
Jalutuskäigu kaugusele jääb Kõpu tuletorn (kohvik ja suveniiripood), Kõpu seltsimaja ja külaväljak, suplusrand. Rattasõidu kaugusel on imeilus Kalana rand ja restoran, RMK Ristna Looduskeskus, Ristna tuletorn ja Ristna militaarkompleks. Kaks korda nädalas külastab Kõpu küla Selveri rändpood.
Seal on eraldi majutusemaja, koolimaja (söökla), erinevad väljakud - korvpalliväljak, jalgpalliväljak, seiklusvahendid ning palju ruumi erinevate tegevuste tegemiseks. Laagrilised majutuvad 3-4kesi tubades, kus on olemas kõik vajalik magamiseks. Eraldi on poiste- ja tüdrukute pesuruumid ja wc.
Jalutuskäigu kaugusele jääb Kõpu tuletorn (kohvik ja suveniiripood), Kõpu seltsimaja ja külaväljak, suplusrand. Rattasõidu kaugusel on imeilus Kalana rand ja restoran, RMK Ristna Looduskeskus, Ristna tuletorn ja Ristna militaarkompleks. Kaks korda nädalas külastab Kõpu küla Selveri rändpood.
Laagrisse tulemine
Lastele on laagri poolt korraldatud transport Rohuküla - Kõpu - Rohuküla.
I vahetuse laagrilised kogunevad 1.juulil 2018 Rohukülas kell 12.45 ning ühiselt minnakse kell 13.00 väljuvale praamile.
Peale laagri lõppu 7.juulil 2018 jõuavad lapsed Rohukülla kell 14.15.
II vahetuse laagrilised kogunevad 8.juulil 2018 Rohukülas kell 12.45 ning ühiselt minnakse kell 13.00 väljuvale praamile.
Peale laagri lõppu 15.juuli 2018 jõuavad lapsed Rohukülla kell 14.15.
I vahetuse laagrilised kogunevad 1.juulil 2018 Rohukülas kell 12.45 ning ühiselt minnakse kell 13.00 väljuvale praamile.
Peale laagri lõppu 7.juulil 2018 jõuavad lapsed Rohukülla kell 14.15.
II vahetuse laagrilised kogunevad 8.juulil 2018 Rohukülas kell 12.45 ning ühiselt minnakse kell 13.00 väljuvale praamile.
Peale laagri lõppu 15.juuli 2018 jõuavad lapsed Rohukülla kell 14.15.
Lapsevanemad puhkavad saarel
Sel ajal kui lapsed lustivad laagris, on vanematel võimalik nautida Hiiumaa idüllilist loodust, mõnuleda liivarannal, ronida Hiiumaa tuletornides või külastada vaid mõneks kuuks avatud kodurestorane ja kodukohvikuid.
Loe rohkem SIIT.
Suvel on Hiiumaal palju erinevaid sündmuseid, alates teatrietendustest lõpetades Eesti esimeste ühepäevakohvikute suursündmuse - Kärdla kohvikutepäevadega. Tutvu üritusega SIIN.
Loe rohkem SIIT.
Suvel on Hiiumaal palju erinevaid sündmuseid, alates teatrietendustest lõpetades Eesti esimeste ühepäevakohvikute suursündmuse - Kärdla kohvikutepäevadega. Tutvu üritusega SIIN.
Hiiumaa, Kõpu poolsaar
Kõpu poolsaar (vanadel merekaartidel Dagerort) on poolsaar Hiiumaa lääneosas.
Poolsaar on umbes 21 kilomeetrit pikk ja kuni 7,3 kilomeetrit lai. Poolsaar lõpeb läänes Ristna neemega.
Suurt osa poolsaarest katab okasmets, kasvab ka jugapuud, luuderohtu ja teisi atlantilisi taimeliike.
Kõpu poolsaarel elab umbes 200 inimest. Poolsaarel asuvad Kõpu ja Ristna tuletorn. (allikas: Wikipeedia)
Hiiumaast üldiselt (allikas: http://www.hiiumaaturismiliit.ee/index.php?lang=et&pg=pages&id=42)
... LOODUSE VÕLU
Nii nagu on mitmekesine Hiiu saare rahvastik, on väga eripalgeline ka siinne loodus. Lääne-Eesti kõrgeimad mäed Kõpu poolsaarel ja Sarve poolsaare madalad, veel praegugi suurveega üleujutatavad madalad rannad. Pihla raba turbased maastikud saare südames ja valgusest helkivad männimetsad Tahkuna poolsaarel. Käina linnulaht, mis suviti rõkkab kojusaabuvate lindude häältest ja sügiseti lahkuvate tiibade vihinast. Pühalepa valla lõputud lepikud ja võssa varjuvad ojad, kus turvalise kodu leidnud hävimisohus Euroopa naarits.
Hiiumaal on vaikust ja avarust, puutumatut loodust ning romantilisi merevaateid. Saare metsad on vanimad Eestimaal. Siin on metsi, kus vaikselt liikudes võib tihti kohata ujedat metskitse või majesteetlikku hirve. Kui veab, saab jälgida merikotka lendu või silmata musta toonekurge.
Suvi on kõige päikeselisem aastaaeg ja mereveed on siis suplemiseks sobilikult soojad. Veetemperatuur on 8-25 kraadi ning randasid leidub igale maitsele: liivaseid, kiviklibuseid, rohuseid, on selliseid, kus vesi äkki sügavaks läheb, ja neid, kus nabani vees võib kõndida pool kilomeetrit, on rahvarohkeid ja täiesti privaatseid kohti.
Südasuvel kipuvad teepervelt suhu magusad maasikad ja muulukad, hilissuvel kutsuvad teelt metsa astuma kuldsed kukeseened ja suuvärvijad mustikad.
Tegelikult on jahedal kevadel ning mereliselt leebel ja soojal sügiselgi saarel tore olla. Hilissügisel punetavad saare männikud tervisemarjadest-pohladest. Ka korralik sügistorm on meeldejääv elamus, mida kohalikud rannas nautimas käivad.
... HEA ENERGIA
Müstikud räägivad, et Hiiumaal on terve hulk salapäraseid energiasambaid, mis inimesele tervistavalt mõjuvad. Lisaks sammastele kiirgab head energiat saareelanike tegemistest.
Teist aastat toimub Hiiu saarel Hea Energia festival, tänavu Tahkuna tuletorni juures.
Neljandat korda avatakse augusti algul Kärdlas 15 ühepäevakohvikut.
Kuuendat korda paneb tänavu saare helisema Hiiu Folk.
Kaheksandat korda kõlab Päikeseloojangumuusika Kõpu tuletorni jalamil.
Üheteistkümnendat korda peetakse Hiiumaa kammermuusikafestivali.
Vaatamisväärset leidub timpsaiakujulise saare igas otsas. Siin on toredaid vanu kirikuid Pühalepas ja Reigis, natuke nooremaid Emmastes ja Kärdlas.
Parun Ungern- Sternbergi Suuremõisa loss ootab külastajaid saare ühes otsas, unikaalsed Tahkuna, Kõpu ja Ristna tuletornid teises. Kärdla Pikas Majas, Kassari püsinäitusemajas, Käinas Rudolf Tobiase majamuuseumis ja Mihkli talumuuseumis hoiavad hiidlased oma vanu aardeid.
Esmakordselt saarele tulija peab kindlasti käima Ristimäel ja sinna iseenda õnneks looduslikest materjalidest risti meisterdama. Kindlasti tuleks ära käia ka Vaemla villavabrikus, Soera talumuuseumis, Tahkuna militaarmuuseumis ja Sõru sadamas. Kaunid on saart ümbritsevad laiud, Vanajõe org, Sääre tirp... seda loetelu võiks lõputult jätkata ja kindlasti leiab igaüks siit mõne hingekosutava energiaga koha, mida igatsema jääb.
Poolsaar on umbes 21 kilomeetrit pikk ja kuni 7,3 kilomeetrit lai. Poolsaar lõpeb läänes Ristna neemega.
Suurt osa poolsaarest katab okasmets, kasvab ka jugapuud, luuderohtu ja teisi atlantilisi taimeliike.
Kõpu poolsaarel elab umbes 200 inimest. Poolsaarel asuvad Kõpu ja Ristna tuletorn. (allikas: Wikipeedia)
Hiiumaast üldiselt (allikas: http://www.hiiumaaturismiliit.ee/index.php?lang=et&pg=pages&id=42)
... LOODUSE VÕLU
Nii nagu on mitmekesine Hiiu saare rahvastik, on väga eripalgeline ka siinne loodus. Lääne-Eesti kõrgeimad mäed Kõpu poolsaarel ja Sarve poolsaare madalad, veel praegugi suurveega üleujutatavad madalad rannad. Pihla raba turbased maastikud saare südames ja valgusest helkivad männimetsad Tahkuna poolsaarel. Käina linnulaht, mis suviti rõkkab kojusaabuvate lindude häältest ja sügiseti lahkuvate tiibade vihinast. Pühalepa valla lõputud lepikud ja võssa varjuvad ojad, kus turvalise kodu leidnud hävimisohus Euroopa naarits.
Hiiumaal on vaikust ja avarust, puutumatut loodust ning romantilisi merevaateid. Saare metsad on vanimad Eestimaal. Siin on metsi, kus vaikselt liikudes võib tihti kohata ujedat metskitse või majesteetlikku hirve. Kui veab, saab jälgida merikotka lendu või silmata musta toonekurge.
Suvi on kõige päikeselisem aastaaeg ja mereveed on siis suplemiseks sobilikult soojad. Veetemperatuur on 8-25 kraadi ning randasid leidub igale maitsele: liivaseid, kiviklibuseid, rohuseid, on selliseid, kus vesi äkki sügavaks läheb, ja neid, kus nabani vees võib kõndida pool kilomeetrit, on rahvarohkeid ja täiesti privaatseid kohti.
Südasuvel kipuvad teepervelt suhu magusad maasikad ja muulukad, hilissuvel kutsuvad teelt metsa astuma kuldsed kukeseened ja suuvärvijad mustikad.
Tegelikult on jahedal kevadel ning mereliselt leebel ja soojal sügiselgi saarel tore olla. Hilissügisel punetavad saare männikud tervisemarjadest-pohladest. Ka korralik sügistorm on meeldejääv elamus, mida kohalikud rannas nautimas käivad.
... HEA ENERGIA
Müstikud räägivad, et Hiiumaal on terve hulk salapäraseid energiasambaid, mis inimesele tervistavalt mõjuvad. Lisaks sammastele kiirgab head energiat saareelanike tegemistest.
Teist aastat toimub Hiiu saarel Hea Energia festival, tänavu Tahkuna tuletorni juures.
Neljandat korda avatakse augusti algul Kärdlas 15 ühepäevakohvikut.
Kuuendat korda paneb tänavu saare helisema Hiiu Folk.
Kaheksandat korda kõlab Päikeseloojangumuusika Kõpu tuletorni jalamil.
Üheteistkümnendat korda peetakse Hiiumaa kammermuusikafestivali.
Vaatamisväärset leidub timpsaiakujulise saare igas otsas. Siin on toredaid vanu kirikuid Pühalepas ja Reigis, natuke nooremaid Emmastes ja Kärdlas.
Parun Ungern- Sternbergi Suuremõisa loss ootab külastajaid saare ühes otsas, unikaalsed Tahkuna, Kõpu ja Ristna tuletornid teises. Kärdla Pikas Majas, Kassari püsinäitusemajas, Käinas Rudolf Tobiase majamuuseumis ja Mihkli talumuuseumis hoiavad hiidlased oma vanu aardeid.
Esmakordselt saarele tulija peab kindlasti käima Ristimäel ja sinna iseenda õnneks looduslikest materjalidest risti meisterdama. Kindlasti tuleks ära käia ka Vaemla villavabrikus, Soera talumuuseumis, Tahkuna militaarmuuseumis ja Sõru sadamas. Kaunid on saart ümbritsevad laiud, Vanajõe org, Sääre tirp... seda loetelu võiks lõputult jätkata ja kindlasti leiab igaüks siit mõne hingekosutava energiaga koha, mida igatsema jääb.